See on karm, julm ja uskumatult põnev tõestisündinud lugu ühe Eesti tänavanooruki teekonnast läbi kriminaalse nooruse ausaks ning edukaks rahvusvaheliseks ettevõtjaks.
Elu tänaval, metalliäri, rongivargus, vanglad, luksusautod ja kõige kaotus on alles selle loo algus…
See on lugu sellest, kuidas kõikide raskuste kiuste on võimalik luua endale selline elu, nagu sa soovid.
Ostan raamatu
TASUTA SAATMINE! Tasutud tellimused saadame välja üldjuhul 5 tööpäeva jooksul Sinu valitud pakiautomaati.
Lugejate tagasiside
200+ positiivset tagasisidet raamatu ostnud lugejatelt. Loe kõiki tagasisidesid siit
Tutvu raamatuga
Parima kogemuse saamiseks lülita sisse heli ja kasuta kõrvaklappe ning hoia hiirt igal pildil. Mobiilis tonksa näpuga kõiki pilte.
#2 Teel raskuste poole
Marguse majas toimusid peod. See oli esimene koht, kus ma nägin, kuidas inimesed endale narkootikume süstivad. Mitte täiskasvanud, vaid lapsed, minuvanused poisid ja tüdrukud. Aasta võis siis olla 1996 või 1997. Kuskilt olid saabunud narkootikumid, ilmselt olime jõudnud sellesse ikka, et meiesugustele sai kõike parseldada.
Üsna varsti, noore poisina, poos meie punkrist ennast üles Jüri. Tore poiss oli, aga amfetamiin sai temast võitu, pea ei kestnud ning hakkas luulusid nägema ja asju ette kujutama. Eks ta nägi, et ei suuda välja saada sellest.
#4 Teistmoodi tegelikkus - vangla
Kas lastetapja on samuti siin? Seekord juba kõvema häälega. „Jah,“ vastas Enn ning põrnitses meest kahtlase pilguga.
Mees aga jalutas enda suure spordikoti juurde ning eemaldas sellelt õlarihma. Tõmbas selle pikaks ning viskas Ennu jalgade ette.
„Võta see ning mine tõmba ennast oksa, peldikus toru külge,“ ütles ta. „Sinul pole siin kohta ning oled sa peldikus elus või surnud, otsusta ise. Aga peldikust ära enne välja tule, kui ment kutsub. Sinu koht on seal.“
#5 Vabadus ja selle mured
Kõik läbi mõeldud, kuidas plaan peaks minema, välja vaadatud teed, kuidas sõita ning kuhu rong viia, ning oligi ühel hommikul meil kraana seal kohal. Samuti raskeveos ja mõned väikesed vilkuritega autod seda tsirkust toetamas.
Tunni pärast rippus vedur taevas ning mehed sättisid seda koormasse. Äkki saabus aga auto, kust hüppas välja mingi soniga mees. Nime ei tea, aga välimuse järgi oleks ta võinud vabalt Gennadi olla.
Püha viha täis ning kukkus karjuma, et mida te siin teete. Meie vastu, et tulime oma rongile järgi. Mees ei saanud aru, et mis oma rongile? See on minu rong, lõugas ta!
#6 UUED ÄRID NING PARIMAD ÕPPETUNNID
Ma nautisin müüke, lasin endale ikka ja uuesti palli visata, tuues seda ära, keerutades ümber kliendi ning paludes veel visata.
Ma sain lukku peaaegu et kõik päringud. Inimesed tahtsid minult osta, sest olin paindlik.
Kui nad auto välja valisid, soovisin kümme protsenti ettemaksu. Kas maksaksite kahe miljoni krooni pealt kümme prossa, kui pole autot näinudki? Pole vaja vastata, ma tean. Aga mulle inimesed maksid. Nad soovisid autot ning küsisid ettemaksulepingut näha.
Ma vastasin, et mul ei ole. Nende lihased tõmbusid krampi ja silmad hakkasid pilkuma. Ma teadsin seda, ma nägin seda iga päev.
„Mul pole teile lepingut, sest ma tahan teha selle koos teiega,” vastasin kümme sekundit hiljem, et mitte kliendi lihaseid liiga kaua pinges hoida.
#7 Esimesed tuleristsed äris
Tegelikult tehakse paljudel juhtudel raha kokkuleppeid sõlmides. Raha tegemiseks pole raha tarvis, piisab kokkuleppest. Kui keegi tuttav müüb näiteks maasikaid. Ta kasvatab neid oma põllul ja teenib hooajal raha nende müügiga.
Sa peaksid suutma sõlmida kokkuleppe, et tasud talle maasikate eest näiteks kolme nädala pärast. Sul pole suuremat muret kui leida kellegagi kokkulepe, et saaksite ise kauba eest raha kahe nädalaga.
Mina soovitaksin raha tegemisel mitte otsida raha, vaid kokkulepet. Kvaliteetne kokkulepe on raha tegemisel tähtsam kui raha enda leidmine.
#8 BACK TO BUSINESS
See oli siis firma esimene vara – vana postibuss. Õigupoolest polnud see isegi meie vara, sest firmat alustades aitas mind kümne tuhande euro suuruse laenuga üks mu lähedane inimene.
Minusse polnud sellel ajal vist usku kellelgi peale minu enda. Sellegipoolest laenas ta mulle raha. Seega ei olnud ma nullis, vaid kümme tuhat nullist allpool.
Mõni võib teist nüüd mõelda, et näed, nullist ta ei alustanud, keegi andis talle raha. Selline on küüniku arvamus, aga nullist oleksin alustanud siis, kui raha poleks saanud. Alustasin nullist altpoolt. Võlg oli tarvis tagasi maksta.
Klaasifirma tahtis ehitamist. Ma tegin otsuse. Kuna raha oli vähe ja vundamenti oli nii palju valatud, et sain liikuma, siis otsustasin, et alustan tööst, mida suudan ise firma arendamiseks teha…
Kaarel Kuik
Tere!
Mina olen Kaarel Kuik. Aitäh, et oled jõudnud siia minuga tutvuma.
Ma olen pereisa, kelle elu õiteks on kolm last: kaks poissi ning üks pisike armas tüdruk. Ma olen ettevõtja. Õigupoolest ei jätnud elu mulle teist võimalust. Ma lahkusin varakult koolist ning katsusin elus hakkama saada.
Kahjuks aga väänab elu meid tugevalt ning ainuke võimalus on vastu väänata. Muidu lähme lihtsalt rentslist alla. Vool on mind vägisi sinna kiskunud, kuid leidsin koha, kuhu investeerida, et mitte keerisega kaasa minna.
Ma ei tee saladust sellest, et ainuke koht, kuhu eluraskuste korral investeerida, oled sina ise. Usu või ära usu, aga parim abimees siin ilmas oled endale ise.
Minu raamatust leiad inspireeriva loo sellest, kuidas võita olukordi, kus sulle vaid ust näidatakse.
Head lugemist!